Järgmine Peatus

Tänase saate külaline Erki Palusoo on käinud mootorrattamatkadel paljudes erinevates paikades – Suurbritanniast kuni Kasahstani ja Tadžikistanini välja. Motikaga sõitmist on Erki armastanud suure osa elust, motomatkad avastas ta enda jaoks aga veidi üle kümne aasta tagasi, mil suundus Ukrainasse. Erki hinnangul on mootorrattaga reisimine vahetum kogemus, lisaks näed lähemalt inimeste elu ja pääsed rohkematesse paikadesse. Saates jutustab Erki, mis sekeldustesse on ta teel sattunud (nii üksi kui seltskonnaga), mis on parim paik motomatkaks, millise ilmaga on kõige meeldivam kulgeda, kus on kõige kiuslikum politsei, miks tuleb just linnades väga ettevaatlik olla ja palju muud. Samuti tunnistab saatekülaline, et tema unistuseks on sõita motikaga ümber maakera – selleks on aga vaja omajagu raha ja aega. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Kaisa Rebane elab Teravmägedel – Norrale kuuluvas saarestikus, mis asub Põhja-Jäämeres. Kaisa tunnistab, et teda tõmbab Teravmägede juures vaba loodus ning see, et saarestikus on vähe inimesi ja üksikud külad. Teravmäed on umbes sama suur nagu Eesti, kuid peaaegu asustamata. Kaisa pesitseb Longyearbyenis, mis on küll küla mõõtu, kuid seal elab inimesi umbes 50 erinevast rahvusest. Muuseas, niisama Teravmägedele kolinuid naljalt tööle ei võeta – seal mängivad rolli eelkõige tutvused ja kanda kinnitada on keeruline. Saates räägime veel kohtumistest jääkarudega, kärepakasest (näiteks, kuidas Kaisa voodi põranda külge jäätus), polaarööst, millal on parim aeg Teravmägesid külastada ja palju muudki. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Anton Keks vestab oma purjereisist Tenerifelt Assooridele. Anton hakkas purjetamisega tegelema vahetult enne seda, kui koroonaviirus terve maailma üle võttis. Kirgliku reisijana näeb ta seda harrastust väga positiivselt – kui maailmas ei olnud võimalik ringi rännata, sai tema vähemalt purjetada ja uusi paiku avastada. Purjereisi Tenerifelt Assooridele nimetab Anton mugavustoonist väljumiseks, mida tal tol hetkel vaja oli. Saates räägime meeskonna ülesannetest ja nende jagamise süsteemist, miks oli Antonil kui pikal meesterahvas magamine raskendatud, mis põhjusel on laeval rangelt keelatud alkoholi tarbimine, kuidas mõjutas reisi tolle hetke ilm, mis hädad meeskonda peale merehaiguse tabasid ja palju muudki. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Hiie-Liin Tamm läks Tansaaniasse kaheks nädalaks, kuid jäi hoopis viieks kuuks. Kuna möödunud aasta lõpul oli koroonarindel äärmiselt segane aeg, ei julgenud Hiie-Liin õieti kellelegi öelda, et Tansaaniasse suundub. Sansibari saarel kohapeal viibides tundus olemine aga sedavõrd mõnus, et reisi sai aina pikendatud… kuni viis kuus oli täis. Samas tunnistab saatekülaline, et reisis sellele paradiisisaarele just põhjusel, et enamik maailmast oli kinni – Sansibar aga tervitas turiste. Hiie-Liini jaoks polnud Sansibaril viibimine ainult puhkus, ta tegi sel ajal kaugtööd. Kuna internet on Sansibaril kõikuv, siis oli vaja pidevalt muretseda, ega väga vajalikul hetkel ühendus ei kao. Samuti räägib külaline oma sealsetest suurimatest kuluartiklitest, islami osatähtsusest Sansibaril (ja kuidas see tema elu mõjutas), valgete (jõukate) turistide ja kohalike segapaaridest, kuhu tasub turistil Sansibaril suunduda ja palju muudki. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline on Aldo Maksimov, kes kolis koos abikaasa Marioni ning laste ja loomadega Kreeka saarele Samosele elama. Aldo jaoks on Kreeka olnud südamelähedane juba pikka aega, heas mõttes on selle pisikuga nakatunud ka tema abikaasa ja lapsed. Lapsed muuseas olid vägagi päri Samosele kolimisega – küllap oli põhjus tõigas, et sealmail on reisitud väga palju. Aldo leiab, et nad saavad Samosel anda lastele parema lapsepõlve ning ka vanemad on õnnelikumad kui Eestis. Nagu Aldo ise ütleb: Kreekas on alles jäänud tuum, elamise päris algne idee. Praegu peab perekond Samosel loome- ja puhkemaju, kuhu jõuab üsnagi palju eestlasi. Saates räägitakse veel näiteks Samosel maja üürimise võimalustest ja hinnast, külaelust, bürokraatiast ja selle saarekese erilisusest. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Saara Arulaane on kirglik reisija ning sel suvel avastas ta enda jaoks haagissuvilaga reisimise – mille kohta arvas varasemalt, et ei proovi seda kunagi. Saara tunnistab, et see reisitüüp tundus tema jaoks mitte kuigi mugav ning ka räpane. Eelarvamused said aga suures osas põrmustatud ning ta leiab, et haagissuvilaga reisimine on ideaalne just beebi esimeseks reisiks (pere pesamuna on aastane). Saates tuleb juttu sellest, millise auto juurde sobib haagissuvila, kui lihtne või raske on sellega manööverdada ning miks on väljasõiduks pakkimine eriti lihtne. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Keset Atlandi ookeani asuvad ja Portugalile kuuluvad Assoorid on küll imeilusad, kuid millegipärast pole need eestlaste hulgas kuigi populaarsed. Miks ometi? Tänase saate külalised Kristo Veertee ja Eliise Mesi veetsid kogu oma nädalase reisi Assooride peasaarel São Miguelil ning teha oli meeletult palju – et kõike ära näha, ärkasid nad iga päev juba poole seitsme paiku. Kristo ja Elise soovitavad Assooridel ringi reisimiseks rentida auto (mis pole muide liiga kallis, nädala eest 175 eurot), sest nii pääseb rohkematesse kohtadesse. Pealegi polnud kuigi palju ühistransporti saarel näha. Saatekülalised jutustavad muuhulgas kohalikest hindadest ja turistivähesusest, toovad välja kaunimaid kohti ning hoiatavad ilmastiku osas – ühel päeval võib Assooridel näha lausa nelja aastaaega! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Maarja Sammel jutustab oma sellesuvisest Euroopa reisist, mille jooksul külastati 18 riiki ja läbiti 8000 kilomeetrit ning seda vaid kolme nädalaga. Maarja tunnistab, et nad mehega nimetavad end tempoturistideks. Maarja ja tema kaasa armastavad autole hääled sisse lükata just jaanipäeva paiku ja kihutada kaugetesse maadesse. Kuna maailmas levib koroonaviirus ning päris lõpuni ei teadnud, kas igast riigipiirist saab üle, ei teinud nad reisi osas üldse eeltööd. Paljud majutused broneerisid näiteks tund varem. Muuseas, lõppude lõpuks pidid nad tegema vaid üksikud koroonatestid – kõige suurem segadus oli sellega Serbias. Maarja toob saates välja ka kõige ägedamad kohad, kuhu reisi jooksul sattusid ja mis kõige enam õlgu kehitama pani. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Riina Aab elab Briti Neitsisaartel. Kuigi üldiselt kirjeldab Riina seda paika kui paradiisi, siis on ta üle elanud ka kaks kohutavat orkaani: Irma 2017. aasta septembris ja Maria sama aasta oktoobris. Veider on see, et just Riina võttis saabuvaid orkaane tõsiselt – samal ajal olid kohalikud veendunud, et midagi erilist ei juhtu. Reaalsus oli aga see, et Irma ja Maria sarnaseid orkaane poldud sealkandis lausa 90 aastat nähtud. Riina jutustab orkaanide eel, ajal ja järgselt kogetust niiviisi, et kohati tulevad külmajudinad peale. Näiteks kõneleb ta sellest, kuidas tundis tsemendist maja värisemas, mil moel inimesed pärast orkaani varastama kukkusid (muide, Riina ja tema abikaasa kartsid, et ka nende juurde tullakse röövima), kuidas kõrvad valutasid ja stress kõrvakuulmisega trikitas, millist hirmu ta koges, kuidas orkaan neid ajutise päikesepaistega lollitas ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Reena Siimer abiellus iraaklasega ning kolis mõneks ajaks Iraaki Kurdistani piirkonda elama. Kuigi meedias kujutatakse Iraaki tõeliselt ohtliku kohana, siis Reena igapäevases elus ohtu ei tajunud. Samas on lood, mida ta saates vestab, mõnevõrra mõtlema panevad… näiteks räägib Reena, et tema kodulinnas plahvatasid vaid mõned (!) pommid ning enne asutuste territooriumile minekut vaadati alati autode alumine osa peegliga üle, et seal poleks lõhkekeha. Kui uurida, kuidas sealmail valgesse naisterahvasse suhtuti, vastab Reena esimesena, et pilte taheti teha. Üldiselt probleeme polnud, kuid loomulikult tuli kanda sündsamaid rõivaid kui Eestis. Saatekülaline muigab, et kui ta pani rätiku pähe (milleks ta kohustatud tegelikult polnud), muutusid turul hinnad alati odavamaks. Iraagis on nii, et koduseinte vahel on võim naise käes – seega ei saa kuidagi öelda, et naised on islami usus väga alla surutud. Kui õrnema soo esindajad soovivad, võivad nad ka tööl käia. Saates on veel juttu sellest, k

Tänase saate külaline Sander Koit jutustab sellest, kuidas nad elukaaslasega Eestis auto rentisid ja sellega Norrasse põrutasid. Sander nendib, et kuna koroonaajal on lendamisega üsna palju segadust olnud, tundus kindlam maismaad pidi Norrasse suunduda. Sõiduk otsustati rentida, sest kui oma autoga kusagil Norra mägedes midagi juhtuks, kerkiksid selle ära viimise kulud nii suureks, et mõistlikum oleks tegelikult Eestis lihtsalt uus osta. Sander räägib veel mägedes sõitmisest, kuidas teha autos magamine mugavaks, mil moel nad reisi ajal ise süüa valmistasid, kõige kaunimatest ööbimiskohtadest, Norra hindadest (mis võrreldes nelja aasta taguse ajaga ei olnudki nii ulmelised) ja muudki. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Andrus Valgemäe on käinud kolm korda Santiago de Compostela palverännakul – esimest korda jalutas ta kahe sõbraga 187 km, mõned aastad hiljem koos perega 67 km ning hiljuti 510 km üksinda. Kogu distants on olnud 764 km. Kui vanasti ei saanud Andrus aru, miks inimesed ikka ja jälle sinna rajale tükivad, siis nüüd mõistab ta, et see on teataval määral hasart. Midagi jääb kripeldama, kui seda ära ei lõpeta. Nii ongi mees rada kolmel korral kõndimas käinud ning tunnistab, et ilmselt tuleb ka neljas. Saatekülaline nendib, et otseselt tal raja läbimise osas hirme ei olnud – küll aga mõtles ta, kas jalad peavad vastu. Saates vestab Andrus põnevatest majutuskohtadest (näiteks esimeseks oli vana kloostrihoone, mille ühes ruumis magas 150 palverändurit), kui keeruline on lastega (12 ja 16) kõndida, mil moel saab seal kogu elu läbi mõelda, kas ära eksida on võimalik ja palju muudki. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Raul Oja räägib autoga reisimisest ning eelkõige sellest, kui äge riik on Poola. Raulile meeldib autoga seigelda, sest niiviisi pääseb paikadesse, kuhu paketireisiga ei saa. Tänaseks on ta autoga käinud rohkem kui kümnes riigis, kuid Poola oli talle suurimaks üllatuseks. „Paljud räägivad, et Poola on tüütu ja vastik riik, aga see on palju enamat kui transiidimaa,“ kinnitab Raul. Samuti jutustab saatekülaline sellest, kuidas jättis kogemata teemaksud maksmata, kui pikalt on suuteline korraga (efektiivselt) sõitma, mis põhjusel on Poola liiklusõnnetuste rohke maa ja palju muudki! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Kerli Kirch-Schneider läks kümme aastat tagasi sõbrannadega Floridasse… ning elab seal tänaseni! Kerli tunnistab, et polnud kümmekond aastat tagasi valmis kodulaenuks, pereks ja koduloomaks – kõik selle sai ta aga hiljem Floridas. Ka Kerli abikaasa on pärit Ameerika Ühendriikidest ning juhtumisi juudi päritolu – muuseas selle viimase detaili sai Kerli teada umbes pool aastat pärast suhtesse astumist. Saates vestab Kerli muuhulgas suurejoonelistest juudipulmadest, igapäevastest kommetest, läbisaamisest mehe perega ning mis (kehva) mulje ta jättis oma tulevasele ämmale esmakohtumisel. Teemaks tuleb ka Florida ülikoolides õppimine, sest Kerli on just sealmail omandanud nii magistri- kui doktorikraadi. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Kadri Türk veetis oma kolme lapsega (vanuses 1,5, 8 ja 9 aastat) kuu aega Hispaanias Benidormi linnas – sest kodus oli remont ning kuhugi oli ju vaja minna. Juba enne reisile minekut tegi Kadri lastega kindla kokkuleppe – mitte keegi ei tohi üksi kuhugi minna. Kadri tunnistab, et tal on ikka veel meeles Madeleine McCanni Portugalis kadumise juhtum, mis tegi ekstra ettevaatlikuks.Tegelikult oli lisaks minekupõnevusele rohkelt hirme – näiteks pabistas Kadri, et mis siis, kui keegi lastest või ta ise peaks haigeks jääma? Kes laste eest hoolitseks? Kohale jõudes mured haihtusid ning kõik läkski hästi. Saates räägib Kadri veel probleemidest elukoha leidmisel, kui palju see kõik maksma läks, keskmise lapse sünnipäeva pidamisest ja palju muudki! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Johanna-Kadri Kuusk veetis nädala purjelaeval, seilates Poolast kuni Tallinnani välja. Tegemist polnud aga suvalise kruiisiga, vaid noortel osalejatel tuli laeval kõik täiesti ise ära teha – nii õpiti muuhulgas navigeerima ja purjeid heiskama. Kõik see oli ääretult põnev, kuid pikapeale jäid kehal kõik kohad valusaks. Näiteks tunnistab Johanna-Kadri, et ei suutnud isegi tossupaelade kinni panemiseks kummarduda. Olles terve nädala ühel purjelaeval koos, on loomulik, et tekib konflikte – umbes kolmandal-neljandal päeval inimesed murdusidki. Asja ei teinud paremaks ka see, et õige kiiresti tabas suuremat osa seltskonnast merehaigus… Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Dannar Leitmaa jutustab Ida-Ukrainast. Ida-Ukraina separatistlike mutantriikide lähistel valitsev olukord on mõtlemapanev reaalsuskontroll. Inimesed on leppinud komandanditunniga, Luganskis elavad vanurid käivad pensioni järel pikki vahemaid Ukraina kontrolli all olevatesse pankadesse ja kõik on olukorra justkui omaks võtnud. Samuti kõneleb Dannar sellest, mil moel propaganda on põimunud igapäevaellu, toidupoodide kasinast kaubavalikust, kuidas noored piirkonnast põgenevad. Saatekülaline nimetab Ida-Ukrainat ka ideaalseks šokiturismi sihtkohaks. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalised on Õhtulehe ajakirjanikud Viljar Voog ja Mart Treial, kes naasid hiljuti Tokyo olümpiamängudelt. Alustuseks nendivad Viljar ja Mart, et pelgasid, et koroonaaegsetest olümpiamängudest saab paras kaos – juba enne minekut oli segadust ja bürokraatiat rohkelt. Ka kohapeal ei läinud asi paremaks, sest kehtestati mitmed napakad reeglid. Näiteks võisid nad esimesel kahel nädalal minna poodi vaid 15 minutiks (minek tuli registreerida) ning kohalikega polnud lubatud suhelda. Loomulikult tuleb saates juttu uskumatult palavast ilmast, kõledatest publikuta saalidest, „koroonamendi“ ametist, kuidas pole uskumatult puhtas linnas Tokyos prügikaste ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Lenno Vaitovski räägib oma elust Riias. Lenno jutustab korteriotsingute kadalipust, oma sealsest tööst, Läti paberimajandusest (ja kuidas sulle võib tekkida täitsa uus nimi), miks peavad lätlased Eestit oma riigist paremaks, anekdootidest, mida eestlaste kohta räägitakse ja palju muud! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Loreen Pulk räägib tudengielust Londonis. Alustuseks jutustab Loreen Londoni ülikooli kandideerimise pikast protsessist ning sellest, kuidas minekuks ette valmistus. Ta tunnistab, et kuigi arvas, et tudengi jaoks on kõige odavamaks elukohaks ühikas, siis tegelikult on kõige soodsam jagada maja. Nimelt on ühikates justkui mingit sorti lastehoiu teenused, mille eest kasseeritakse raha. Väga tähtis on kodu üürimisel tähelepanelik olla, sest võib juhtuda, et maksad puhtalt oma rumalusest ühe toa eest 1000 eurot. Saates tuleb veel juttu londonlaste tarbimisharjumustest (tarbimislaenud on ülisagedane nähtus), ohtlikest olukordadest, koduigatsusest, ürituste pildistamisest ja paljust muust! Vestlust juhib Liina Metsküla.