Järgmine Peatus

Tänase saate külaline Kristin Hansen elab poole oma ajast Portugalis ja poole Eestis. Ta toob näiteid Portugali hindadest: suurlinnas tuleb suurema toa või väiksema korteri eest maksta 200 eurot ning toit on enam-vähem sama hinnaga kui Eestis. Kuigi Portugalis on enamuse ajast üsna soe, siis talvise jahedusega on kohutavalt külm just toas olles. Nimelt pole majad ehitatud piisavalt soojapidavalt. Küllap ei näe nad mõtet nii lühikese aja pärast kvaliteetsemalt ehitada, mõtiskleb Kristin. Tema magab igatahes talvisel ajal Portugalis kampsuniga mitme teki all. Möödunud aastal aitas Kristin korraldada Portugali esimese akrojooga festivali. Sellest lähtudes nendib ta, et peab ikka väga valima, milliste portugallastega koostööd teha, sest lõunamaalastena on neil aega küllalt. Veelgi enam, kiirustades võib portugallasi isegi solvata. Samuti räägib Kristin, kuidas kõige soodsamalt Eestist Portugali lennata. Saadet juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Liisa Vara veetis aasta Ameerika Ühendriikides vahetusõpilasena ning kirjeldab sealset elu kui filmis. Liisa räägib USA-st nii suure õhinaga, et suudab ka kõige väiksemas reisihuvilises tekitada vastupandamatu soovi seda kauget riiki külastada. Kuna Liisa õppis tavalises USA koolis, on üsna palju juttu koolielust – näiteks on Liisa sõnul oluline koht jalgpalluritel ja ergutustüdrukutel, mis on täpselt nagu oleme Hollywoodi filmidest näinud. Kuigi jalgpallurid ja ergutustüdrukud on popid ja neid imetletakse, siis koolikiusamist teisalt ei ole. Samuti räägib Liisa ameeriklaste põnevatest traditsioonidest, kuidas jõulukinkidele kulutatakse umbes 1000 dollarit, mil moel kohalikega sõbruneda ning mida arvavad ameeriklased hakklihakastmest.

Tänase saate külaline on aasta parimaks reisiraamatuks valitud „Minu Indoneesia“ autor Berit Renser, kes räägib põhjalikult ja põnevalt elust Indoneesias. Berit toob omapärase nüansina välja fakti, et pidevalt toimib isemoodi naabrivalve. Üks asi on see, et naabrid jälgivad, et keegi sulle liiga ei teeks, teine aga see, et nad avaldavad võõra inimese elu üle arvamust. Näiteks kui selgus, et ühed välismaalastest naabrid elasid (kõigest) vabaabielus, toodi nende ukse taha surnud rott. Loomulikult on vastassoost sõprade koju kutsumiseks vaja luba küsida külavanemalt. Kuna Indoneesias on märkimisväärne prügiprobleem, võttis Berit ette suure ülesande: korraldada „Teeme ära!“ prügikoristusaktsiooni. Muidugi ei osutunud see teps mitte nii lihtsaks, kui esialgu tundus. Teiseks suureks ettevõtmiseks oli aga kirjutada raamat „Kuidas tunda ära indoneeslast?“. Tänu sellele avanes Beritil võimalus esineda Indoneesia populaarses telesaates 86 miljoni inimese ees. Rääkides indoneesia keeles.

Tänase saate külaline Annely Emma Krell räägib hoogsalt, värvikalt ja põhjalikult USA-le kuuluvatest Hawaii saartest. Olles varasemaltki külastanud eksootilisi paiku, tõdeb Annely Emma, et kui paljudes kohtades peab piltilusaid randu kui tikutulega otsima, siis Hawaii saartel leiab neid igalt poolt. Küll aga tuleb nende nägemiseks lahkuda peasaarelt. Elu kulgeb mõnusalt ja kõigil on aega. Annely Emma jutustab, et Hawaiil mugitakse kiirtoitu (sest näiteks tomati hind on kolm dollarit tükk), kuidas liigelda taskukohase hinnaga ning maailma kõige ohtlikuma matka tegemisest.

Tänase saate külaline Mari Uibo elas Austraalias kaks aastat ning mõlgutab mõtteid sinna peagi tagasi pöörduda. Kuigi tavaliselt minnakse Austraaliasse sügisesel ajal, siis Mari hinnangul on ka kevad väga hea aeg sinna suundumiseks. Et saada Austraalia kahe aasta viisat, peab tegema 88 farmipäeva. Mari hoiatab, et enne farmi tööle asumist tuleks uurida tingimusi – pole haruldased juhused, kui farmer annab töötajale tingimused, millega ei kvalifitseeruta teise aasta viisale. Loomulikult räägime ka finantsteemadel: kui palju peaks olema Austraaliasse minnes raha, mis on miinimumpalk, kui palju makstakse korteri eest ja kui kiiresti pannakse kõrvale 10 000 dollarit ehk 6000 eurot.

Tänase saate külaline Anti Kuusk elas aastajagu Saksamaal vahetusõpilasena ning oskab pärast seda lükata ümber sakslaste kohta käivad stereotüübid. Kui üldiselt kujutatakse sakslasi kui väga täpseid ja pigem tõsiseid inimesi, siis Anti nendib, et tema küll seesuguste sakslastega kokku ei puutunud. Samuti kiidab Anti koolielu Saksamaal: õpetajatega suheldakse kui sõpradega, õpilasi abistatakse piisavalt ja kool valmistab tänu praktikatele palju rohkem eluks ette.

Tänase saate külaline Mai Brit Vardja elas kaks aastat Dubais – kosmoliitses paigas, mida ta ise nimetab rassistlikuks ning kus on niivõrd lihtne raha laristada. Mai Brit läks Dubaisse tühja lehena ning hakkas seal tutvusi koguma, tänu millele ka viimaks töö leidis. Paljude teemade hulgas räägib ta oma kodust pilvelõhkujas (ning selle hinnast), maksude puudumisest, meeletutest ületundidest tööl, alkoholivabast pidutsemisest ning loomulikult sellest, kuidas raha kõik mured lahendab. „Kui midagi juhtub, maksa. Kui tahad midagi saada, maksa,“ teatab Mai Brit.

Tänase saate külaline Triina Teder veetis mõnda aega Nepaalis, kus töötas vabatahtlikuna. Triina kirjeldab nepaallasi kui ülimalt sõbralikke inimesi, kes vaatamata oma suurele vaesusele on suutnud ikka positiivseks jääda. Ometi on neilgi omi kiikse - näiteks sülitatakse tänavail väga häälekalt. Samuti räägib Triina Nepaali kastisüsteemist, juhuslikust kohtumisest Eesti aukonsuliga ja Himaalajates üksinda matkamisest.

Tänase saate külaliseks on Los Angeleses elav filmimees ja muusik Brad Jurjens, kes läks ligi 22 aastat tagasi Eestist Ameerika Ühendriikidesse õnne otsima. Praktiliselt kaks kätt taskus. Esialgu töötas Brad ehk eestipäraselt Priit nii hostelis kui ka näiteks ajaleheputkas. Kuna USA tööviisat tal toona polnud, hankis ta võltsitud rohelise kaardi ning sai sellega esimese palgalise töö. Bradi sõnul oli siis selline asi võimalik, tänapäeval nähakse seesugused võltsingud kohe läbi. Ehtsa rohelise kaardi sai mees aga abielludes. Täna on muusikuks olemine Bradi ainus amet. Tänu põnevale tööle on ta näiteks käinud õhtustamas näitleja Nicolas Cage'iga, pildistatud paparatsode poolt poolpimedaks ning lemmikbändi basskitarrist on pakkunud ise end Bradi plaadile mängima. Samuti räägime elust Los Angeleses - muuhulgas kuuleme, kui palju maksab korter Hollywoodi südames!

Tänase saate külaline on kirjastaja ja raamatu "Unistuste kataloog" autor Inga Raitar, kes on käinud 12 korda Egiptuses. Kuigi Inga ei käi ainult puhkamas, vaid pigem Egiptust avastamas, oskab ta turistidele imehästi nõu anda. Millist kuurorti valida ja mis on igaühe eelised? Kuidas on praegu lood Egiptuse turvalisusega? Kuidas turul kaubeldes parimat hinda saada? Mil moel on koketeerivad vene naised rikkunud ära egiptuse mehed? Mis võib juhtuda, kui naised käivad ringi lahtiste juustega? Inga korraldab kõik oma reisid ise, kuid Egiptus on tema sõnul üks vähestest riikidest, kuhu tasub minna paketireisiga. Niimoodi lihtsalt säästab närve, leiab ta.

Tänase saate külaline Risto Veskioja külastas hiljuti USA-d ning leidis aega käia sealse suurejoonelise hommikuprogrammi „Good Morning America“ („Tere hommikust, Ameerika“) stuudiopublikus ning maailmakuulsal NBA korvpallimängul. Igahommikust otsesaadet „Good Morning America“ salvestatakse New Yorgis Times Square’i väljakul. Risto räägib hommikuprogrammi (mida ei saa mastaabi poolest hetkekski võrrelda näiteks meie „Terevisiooniga“) telgitagustest, põhjalikust turvakontrollist ning loomulikult annab nõu, kuidas publikusse saada. Mõtiskleme ka selle üle, kui palju võivad teenida sealsed saatejuhid. Kui hommikuprogrammi pääseb tasuta, siis on lood absoluutselt vastupidised NBA mängule saamisega. Näiteks Risto maksis oma piletite eest umbes 300 dollarit – ja ta ei istunud esimeses reas!

Täna läheb eetrisse "Järgmise peatuse" 100. osa! Sel puhul on meil stuudios kaks eriti väärikat külalist: Taso Erima (80) ja Tiiu Ustaal (73), kes on pensioniealised seljakotirändurid! Tiiu ja Taso kohtusid tänu reisimisele mitu aastakümmet tagasi ning tänaseks on nad rohkelt koos ringi rännanud. Küll aga ei osale nad tavalistel grupiekskursioonidel, vaid panevad oma reisid ise kokku. Üheskoos on käidud näiteks Usbekistanis, Põhja-Tais, Sri Lankal, Marokos, Iraanis, Hiinas, Jaapanis. Kuidas tellida Hiina restoranis toitu, kui menüüst mitte midagi aru ei saa? Mis juhtub, kui kaanid kimbutama hakkavad? Mida kujutavad endast omapärased Jaapani kapselhotellid, mida naljatamisi ka pakiautomaadiks nimetatakse? Miks nad kunagi mobiiltelefoni reisile kaasa ei võta? Mida arvavad sellisest rändurikihust lapsed ja lapselapsed? Loomulikult võtame ette ka rahateema ning Tiiu ja Taso selgitavad, kuidas kahel pensionäril õnnestub sedavõrd palju reisida.

Tänases saates on kolm külalist – Elis Nikolai, Martin Vendla ja Raul Krebs, kellega räägime vabatahtlikust tööst Tansaanias. Kuigi Elis, Martin ja Raul läksid Tansaaniasse peaasjalikult inglise keelt õpetama, siis selgus, et lastel on enamuse sellest perioodist koolivaheaeg. Noored leidsid aga asjalikku tegemist – alustati omaalgatuslikult vahva heategevusprojektiga, milles koguti Eesti sõpradelt-tuttavatelt raha, et sealset kooli renoveerida ja uuendada. Kuigi tegemist oli erikooliga, oli see šokeerivalt halvas seisukorras. Näiteks laste kirjutuslaudu seinast eemale tõmmates leiti ükskord isegi eest vaglad. Kuna kooliga puututi palju kokku, oskavad Elis, Martin ja Raul rääkida Tansaania kummalisest reeglist. Nimelt peavad kõik lapsed seitsmenda klassi lõpus tegema kaheksa eksamit ühe päevaga. Kui nendest ei saa läbi, pole enam võimalik edasi õppida. Ainus variant on muuta nime ja siis proovida eksamid uuesti teha. Samuti tuli jutuks sealse politsei funktsioon pistise võtjana, kohalike meeletu positiivsus

Tänase saate külaline Katre Luik räägib positiivsusest pakatades oma meeleolukast rännakust Trans-Siberi raudteel – nimelt sõitis ta rongiga sel suvel 10 000 kilomeetrit ühest Venemaa otsast teise. Katre tegi küll oma rännaku ajal rohkelt peatusi, kuid kui sõita 10 000 kilomeetrit rongis ühe jutiga, võtaks see umbkaudu seitse ööpäeva. Mis siis seal rongis toimub? Katre meenutab seltsielu platskaardis (kus kõik on pead-jalad koos), kuidas sai restoranikupees kalamari ja pits viina võetud ning kuidas paljud venelased arvavad, et eestlased on nüüd vaenlaste leeris. Katre leiab, et tegelikult on mööda Trans-Siberit sõitmine uskumatult odav kogemus.

Tänase saate külaline on Vivian Tiiman, kellel õnnestus olla 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudel vabatahtlikuks ning mille kogemusest on ta andnud välja raamatu „Vabatahtlikuna Rios“. Kõigepealt räägib Vivian põhjalikult paberimajanduse poolest – kuidas olümpiamängudele vabatahtlikuks saada ja mida selleks vaja on? Arvestades, et olümpiamängudele kandideerib umbes pool miljonit vabatahtlikku ja välja valitakse 50 000, siis on sinna pääsemine üsna suur asi. Samuti vestleme Rio de Janeiro linnast, selle ohtlikkusest ning miks olid kohalikud olümpiamängude vastu.

Tänase saate külaliseks on ajakirjanik Katrin Helend-Aaviku, kes elab poole ajast Londoni lähistel. Kõigepealt räägib Katrin inglaste kummalistest ja naljapakkuvatest harjumustest, näiteks ei armasta nad nõusid pesuvahendist puhtaks loputada. Miks see nii on, ei ole saatekülaline päris lõpuni aru saanud. Inglaste sotsiaalsüsteem on Katrini sõnul hea - näiteks võib üksik pensionär kenasti 11 naelaga korterit üürida. Lisaks tulevad saates teemaks Brexiti mõjud ja see, kuidas suhtutakse kuningaperesse.

Tänase saate külaliseks on kogenud suusataja Renee Tuul. Renee räägib üsna põhjalikult nii suusatamise emotsionaalsest poolest kui ka praktilisest küljest. Niisiis toob ta välja, kas ja millist varustust on suusatajal vaja, mäereeglitest ning suusareiside hindadest. Muide, Renee hinnangul ei jää kunagi mäesuusatamine võimete taha, pigem võivad pea ja mõistus takistama hakata.

Tänase saate külaliseks on neli kuud Kolumbia suuruselt teises linnas Medellinis elanud Andi Kivirand. Kuna Kolumbia on üks Lõuna-Ameerika kurikuulsamaid narkoriike, räägime nii mineviku kui ka tänapäeva kuritegevusest. Kolumbia oli alles mõnikümmned aastat tagasi üks maailma kõige ohtlikumaid riike, seega on sealsetel elanikel tänaseni teataval määral trauma. Mida see endast kujutab? Loomulikult räägime lõbusamatel teemadel nagu kolumbialaste kummaline ajaarvamine, pidev hambaharja kaasas kandmine ja aadresside vältimine.

Tänase saate külaliseks on Ott Niggulis, kes on suur Lähis-Ida sõber. Ott räägib kõige põhjalikumalt Iraanist, kus ta on korduvalt käinud ja mõnda aega elanudki. Muuhulgas vestab ta moepolitseist, naiste kehakatmisest, haridustasemest ning sellest, kui lihtne on iraanlastel välismaale minna. Samuti räägime põnevatest juhtumitest ni Egiptuses, Türgis kui Palestiinas. Kui meedias räägitakse Lähis-Idast, siis tavaliselt selle külje pealr, et pommid plahvatavad ja seal on eriti ohtlik. Kas see on tõsi? Ott vastab sellelegi küsimusele.

Tänase saate külaline Veronika Padar naasis hiljuti Peruust, millest on jäänud eriti põnevad ja erilised mälestused. Veronika räägib džungli õnnelikust elust ja sealsetest imerohtudest, uskumatust prügimajandusest, inkade püha templi maagiast, erilistest puhastusrituaalidest, kokalehe närimisest ja paljust muust!